10 fakti meditatsioonist

Meditatsiooni osas pole vastunäidustusi, see sobib nii vanadele kui noortele, nii tervetele kui haigetele, algajaile ja edasijõudnutele. See aitab meelel rahuneda, emotsioonidel lahustuda ning parandab kontsentratsioonivõimet ja mälu.

1. Meditatsioone saab laias laastus jagada kolmeks: kehameditatsioon, kõnemeditatsioon ja meelemeditatsioon.

2. Kõige lihtsam on algajaile kõnemeditatsioon, kus keskendutakse näiteks mõnele mantrale, loitsule, palvele, häälikule või silbile.

3. Kõige tõhusam on meelemeditatsioon. Kui see on ära õpitud, tulevad kõik teised meditatsiooniliigid juba palju kergemalt, see on baas sügavamateks meditatsioonideks ja siseilma rännakuteks.

start slave end slave

4. Meditatsiooni osas pole vastunäidustusi, see sobib nii vanadele kui noortele, nii tervetele kui haigetele, algajaile ja edasijõudnutele. Kuid alati on hea alustada juhendaja käe all, eriti juhul, kui on olnud ärevuse-, depressiooni- või muid vaimse tervise probleeme.

5. Meditatsiooni saab läbi viia absoluutselt igal hetkel – ka dušši all käimine, nõude pesemine, muru niitmine, autoga sõitmine saab muutuda suurepäraseks meditatsioonipraktikaks, kui seda teadvustatult teha.

6. Meditatsioon aitab meelel rahuneda, emotsioonidel lahustuda, parandab kontsentratsioonivõimet ja mälu. See on kasulik nii enesearenguks, vaimse tasakaalu saavutamiseks kui miks mitte ka tööviljakuse tõstmiseks. Soovitus: võta suvel endale üks nädal, mil alustad igat hommikut mõtluse, tänu- ja soovipalvetega. Jälgi, millised muudatused on nädala lõpuks toimunud.

7. Meele rahunemisel on suur kasu ka füüsilisele kehale – tänapäeval nii tavaliseks saanud stressi- ja ärevustunded leevenduvad või lahenevad sootuks ja seeläbi saab ka keha rohkem lõdvestuda. Stressihormoonide tase väheneb ja heaoluhormoonide tase suureneb ja tulemuseks on tervem ja rõõmsam inimene. Soovitus: Kui see tundub klišeena, siis leidke oma tutvusringkonnast mõni inimene, kes on teadlikult ja pidevalt näiteks aastakese mediteerinud. Uurige, milliseid tähelepanekuid on ta oma füüsilise keha muutuste osas teinud.

8. Meditatsioon ei ole sektantlik või esoteeriline vaimne praktika, tegemist on väga iidse, aga aina laiemalt leviva ja kõigile kättesaadava tõhusaima eneseabimeetodiga, mida kasutatakse üha enam ka koolides, vanglates, isegi parlamendis. Näiteks mediteerib regulaarselt ka Briti Parlament.

9. Mediteerima õppida pole keeruline, isegi, kui tundub, et mõtted on väga ratsionaalsed ja “niisama kohapeal istumine” on tüütu. Tuleb vaid leida õige meditatsiooniviis. Isegi kui “üldse ei oska”, on harjutamise tulemusel tulemused kiired tulema.

10. Pikaajaliste ja professionaalsete õpetajate käe all õpitud meditatsioonikogemuste tulemusena võib tekkida nn selge kuues tajumeel, unenäod muutuvad selgeks ja ettekuulutavaks, tekib võime tajuda silmaga nähtamatut.

Head mediteerimist!

Autor: Kaia-Kaire Hunt